Unehäired
95% inimestest puutuvad uneprobleemidega kokku vähemalt üks kord elus. Peaaegu kolmandikul täiskasvanud inimestest on erinevad unehäired.
Kõige levinumaks unehäireks oninsomnia ehk unetus, mille puhul inimene ei suuda uinuda, jääb liiga hilja magama või ärkab soovimatult vara. Insomnia võib avalduda ka nii, et inimene ärkab öösel ning ei suuda enam uuesti uinuda.
Unetust, eriti uinumisraskust esineb eriti sageli stressirohketel eluperioodidel. Insomniat võivad põhjustada ka erinevad kroonilised haigused, mitmed ravimid ja mõnuained (alkohol, nikotiin, kofeiin). Kestev unetus tekitab olukorra, kus inimene ei saa ennast välja puhata ning tunneb ennast kurnatuna. Kroonilise unetuse tõttu langeb inimese töövõime ja halveneb üldine tervislik seisund.
Obstruktiivse uneapnoe sündroom (OUA)– laialt levinud haigus, mis märgatavalt halvendab inimese enesetunnet japuudutab kuni 10% inimestest. Sageli jääb see haigusdiagnoosita, kuigi tema esinemissagedus on võrreldav diabeediga. OUA võib tekkida igas vanuses, aga kõige ohtlikum on see noortele ja eakatele inimestele.
OUA korral langevad hingamisteed kokku, mille tagajärjel tekivad hingamises pausid. Seda nimetatakse obstruktiivseks apnoeks. Obstruktiivse uneapnoe sündroomi tunnusteks on norskamine, mis vaheldub vaikuse perioodidega. Elukaaslane või pereliikmed võivad kuulda mitte ainult kõva norskamist, vaid ka röginat ja lämbumisele viitavaid hääli.