Unehormoon - melatoniin
Une tekkimises mängib väga olulist rolli unehormoon melatoniin, mida toodetakse ajus paiknevas tillukeses näärmes - käbikehas. Melatoniin hakkab suuremas koguses erituma õhtul pimeduse saabudes. Ere valgus peatab melatoniini eritumise. Melatoniini toimemehhanism pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt vähendab see suprakiasmaatilisest tuumast lähtuvat ärkveloleku tungi.
Sissevõetavana soodustab melatoniin uinumist ning väldib ka soovimatuid öiseid ärkamisi. Unestaadiumide järjestust ta ei muuda, kuid võib muuta une kosutavamaks, suurendades REM- ehk unenägudega une hulka. Lisaks uinumise soodustamisele toimib melatoniin antioksüdandi, immuunsuse toetaja ja närvirakkude kaitsjana ning aitab säilitada nooruslikkust. Tal on ka nõrk vererõhku alandav toime. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab ta luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase väsimusega enne magamajäämist.
Unehäired
95% inimestest puutuvad uneprobleemidega kokku vähemalt üks kord elus. Peaaegu kolmandikul täiskasvanud inimestest on erinevad unehäired.
Kõige levinumaks unehäireks oninsomnia ehk unetus, mille puhul inimene ei suuda uinuda, jääb liiga hilja magama või ärkab soovimatult vara. Insomnia võib avalduda ka nii, et inimene ärkab öösel ning ei suuda enam uuesti uinuda.
Unetust, eriti uinumisraskust esineb eriti sageli stressirohketel eluperioodidel. Insomniat võivad põhjustada ka erinevad kroonilised haigused, mitmed ravimid ja mõnuained (alkohol, nikotiin, kofeiin). Kestev unetus tekitab olukorra, kus inimene ei saa ennast välja puhata ning tunneb ennast kurnatuna. Kroonilise unetuse tõttu langeb inimese töövõime ja halveneb üldine tervislik seisund.
Obstruktiivse uneapnoe sündroom (OUA)– laialt levinud haigus, mis märgatavalt halvendab inimese enesetunnet japuudutab kuni 10% inimestest. Sageli jääb see haigusdiagnoosita, kuigi tema esinemissagedus on võrreldav diabeediga. OUA võib tekkida igas vanuses, aga kõige ohtlikum on see noortele ja eakatele inimestele.
OUA korral langevad hingamisteed kokku, mille tagajärjel tekivad hingamises pausid. Seda nimetatakse obstruktiivseks apnoeks. Obstruktiivse uneapnoe sündroomi tunnusteks on norskamine, mis vaheldub vaikuse perioodidega. Elukaaslane või pereliikmed võivad kuulda mitte ainult kõva norskamist, vaid ka röginat ja lämbumisele viitavaid hääli.
Une faasid
Une faasideks on kerge uni, sügav uni ja REM-uni. Kerge uni on ärkveloleku ja uinumise vahepealne seisund, üleminekufaas ärkvelolekust unne. Sügav uni on füüsilise taastumise aeg, mille jooksul organismi energiavarud taastuvad. Sügava une ajal on hingamine ja südame töö rahulikud ja ühtlased ning vererõhk madalam. Sügava une ajal organism puhkab ja aju magab.
REM-une ajal on ajutegevus aktiivne ning hingamine, pulss ja hormoonaalne tasakaal kõikuvad. Päeval saadud kogemused ja emotsioonid korrastuvad ja võivad unes korduda. REM-une ajal toimub õpitu kinnistamine ja meelde jätmine. REM-une faasi võib pidada ka psüühika puhkefaasiks. Selles unefaasis nähakse kõige rohkem unenägusid. Kui inimene äratatakse unest REM-une ajal, on tal nähtud unenägu ärgates selgelt meeles. Sügava ja kerge une faasid vahelduvad kordamööda.
Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon, mis tagab organismi jõuvarude taastumise
Uni on inimese ajutöö selline seisund, mil teadlik ühendus väliskekkonnaga on katkestatud. Magades organism taastub ja puhkab, pulss aeglustub ning vererõhk langeb. Magamise ajal teeb tööd ainult aju, mis töötleb,sorteerib ja liigitab ärkveloleku ajal läbielatud sündmuseid ja õpitud uusi teadmisi ning suunab info lühimälust pikaajalisse mällu. Kosutav uni on hädavajalik nii füüsilise kui vaimse tervise säilitamiseks. Jõuvarude taastamiseks peab täiskasvanud inimene magama kolmandiku ööpäevast.