Unehormoon - melatoniin
Une tekkimises mängib väga olulist rolli unehormoon melatoniin, mida toodetakse ajus paiknevas tillukeses näärmes - käbikehas. Melatoniin hakkab suuremas koguses erituma õhtul pimeduse saabudes. Ere valgus peatab melatoniini eritumise. Melatoniini toimemehhanism pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt vähendab see suprakiasmaatilisest tuumast lähtuvat ärkveloleku tungi.
Sissevõetavana soodustab melatoniin uinumist ning väldib ka soovimatuid öiseid ärkamisi. Unestaadiumide järjestust ta ei muuda, kuid võib muuta une kosutavamaks, suurendades REM- ehk unenägudega une hulka. Lisaks uinumise soodustamisele toimib melatoniin antioksüdandi, immuunsuse toetaja ja närvirakkude kaitsjana ning aitab säilitada nooruslikkust. Tal on ka nõrk vererõhku alandav toime. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab ta luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase väsimusega enne magamajäämist.